Pupastvere lahingupaik – Soomepoiste mälestuskivi

Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva Punaarmee vastu Talvesõjas. Jätkusõjas kuulus enamik soomepoisse 200. jalaväerügemendi (JR 200) koosseisu, Eesti vabatahtlikke võitles ka näiteks mereväes ja kaugluurerühmades. Kokku võitles Eesti mehi “Soome vabaduse ja Eesti au” nimel, nagu ütles nende moto, umbes 3500 meest, kellest hukkus Soomes umbes 200. Mereväes moodustasid eestlased lausa 10%.
Augustis 1944 oli neil võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamik ka tegi.
Tartu rindel osalesid soomepoisid, 46. Relva-SS Grenaderirügemendi III pataljonina augusti lõpus alanud Saksa poole vasturünnakus, mille tulemusena rinne stabiliseerus septembri keskpaigani. Pupastvere lahingus, 28. augustil sai haavata 170 ja langes 34 (erinevatel andmetel 24) meest. 40 mehele anti vapruse eest raudristid.
Äksi alevikus asub soomepoiste tubamuuseum
1992. a püstitati soomepoiste mälestuseks Lepiku talu maadele mälestuskivi.