Saadjärv

Saadjärv on suurim Vooremaa järv, pindala üle 700ha, jaguneb nn Suurjärveks ja Voldi (Tabivere) järveks. Järve lõuna ja läänekaldal asuvad supelrannad, järvel tegeletakse aktiivselt purjespordi ja kalapüügiga.

Saadjärv tekkis mandriliustiku tegevuse tulemusena viimase jääaaja lõpus, üle 10 000 aasta tagasi. Liustike kuhjava ja kulutava tegevuse tõttu tekkisid voored, nende vahele jäänud nõgudesse kogunes sulamisvesi, nii tekkisid järved. Aja jooksul on mitmed väiksemad Vooremaa järved kinni kasvanud ja soostunud, kuid Saadjärv on sellest pääsenud tänu oma suhteliselt suurele sügavusele. Saadjärv on ainus järv, mis kuulub nii Eesti 10 kõige suurema kui ka 10 kõige sügavama (25m) järve hulka.

Saadjärv on varem olnud väga kalarikas ja kalaliikide arv on seal praegugi üsna suur. Kuni 1949. aastani olnud Saadjärv ka vähirikas järv, kuid siis hävis vähkide populatsioon katku tõttu. 1890. aastal asutati Äksis Eesti vanim kalahaudemaja.

Saadjärve sündimisest kõneleb rahvasuu, et kus praegu Saadjärv seisab, enne kuiv maa on olnud ja keset järve kohta kirik on olnud.

Saadjärve loetakse Kalevipoja legendide tegevuspaigaks, vennad heitsid lingukive üle järve, millest üks asub järves, üks järve kaldal ja viimane kaldast kaugemal.